Wikid

Järgnevalt analüüsin ülevaatlikult wikide olemust, kasutusvõimalusi ja sidusaid lahendusi turundus- ning suhtekorraldusmaastikul.

Wikipedia on Eesti kontekstis kõige tuntum wikide eelkäija. Sellest tulenevalt kasutan esmalt wikide defineerimisel Wikipedia ja iseenda ühildatud vastet:

wiki on internetilehekülg, mis võimaldab lihtsalt luua uusi lehekülgi, et kirjutada, täiendada mõisteid ja omistada sõnadele teksipõhiselt lahendusi; toimida arutelukeskkonnana; repositooriumina failidele ja ühestegevuse vahendina.

Wikid toimivad ühtse keskkonnana, kus registreeritud kasutajaid saavad tekstitoimetustarkvara abil luua brauseri kaudu sisu. Wikid on sageli loodud wikide riistvara abil, et luua internetikeskne võrgustik personaalseks kasutamiseks või üldisena süsteemseks teadmiste haldamiseks. Seega on wikide kasutaminel loodud võimalikult lihtne wikide süsteem, mille kirjutamine ei eelda üldjuhul HTMLi tundmist, vaid piisab üldiste mõistete (viide, veebiaadress) teadmisest ja elementaarsest loogilisest mõtlemisest (Kaido Kikkas – http://bit.ly/2ZNCpm).

Nagu varem mainitud, on Eestis tuntud peamiselt entsüklopeedia vormis wikid nagu Wikipedia. Siiski on wikidele vastavalt kanalist omane mitmeotstarbeline kasutuseesmärk. Wikid võivad olla vastavalt siis kas personaalseks kasutamiseks, kommuuni sisuhaldamise toetamiseks või üldtarbimiseks laiale piiritlemata sihtgrupile.

Esimese wiki autoriks on Ward Cunnungham, kes loos WikiWikiWeb lahenduse, kirjeldades seda kui lihtsaimat internetipõhist andmebaasi, millega on võimalik töötada (Wiki tähendab Havai keeles kiire). WikiWikiWeb lahendusest ongi kasvanud välja Wikipedia.org lehekülg.

Ainuüksi Eesti Vikipedias on 8 324 vaatamist ühes tunnis ning alates 2002-st aastast on kokku loodud ca 66 500 artiklit. Samuti lisatakse iga kuu juurde üle 25 uue artikli (http://bit.ly/v5boq), mis näitab järjepidevat wikide sisu loomist ning kasutamist.

Vabavaraliste tarkvaradena kasutatakse tänapäevil aga ka mitmeid teisi wikisid üle maailma. Wikide hulk on viimastel aastatel järjest kasvanud ning  aina rohkem leidub wikisid, mis toimivad serveripõhiselt. Kuid on ka mitmeid vaba wiki teenuse pakkujaid, kus iga kasutaja saab registreerumisel luua oma wiki.

WikiMatrix (www.wikimatrix.org) annab lahendusena võrdluseks valida 121 wiki vahel, millel on igal ühel omad eripärasused ja reeglid. Samuti on olemas hulk kogukonnapõhiseid wikisid, mis koondavad kokku ühiste huvidega ja põhimõtetega grupid (www.wikia.com).

Wikid ja turundus

Wikide kasutuseesmärke on mitmeid, laialt levinult kasutatakse wikisid teadmiste loomiseks, haldamiseks ja jagamiseks. Selliste väljunditega wikisid kasutatakse üha rohkem ka õppeprotsessides ja ühise keskkonna läbi oma loomingu haldamiseks.

Wikisid kasutatakse ka organisatsioonisisese dokumendihalduse süsteemina, kus igal töötajal on võimalus osaleda organisatsiooni ühistegevuses läbi blogi sarnase ühisloomise. Samuti kasutatakse wikisid ka personaalsete teadmiste, tekstide ja meeldetuletuste süstematiseerimiseks.

Kolmandada võib välja tuua ka kogukonnapõhised wikilahendused, mille abil ühiste huvidega wikikasutajad seostavad ja tunnetavad end kommuuni liikmena arutledes, suheldes ja kogemusi jagades.

Wikisid kasutatakse ka ühe kanalina turunduskommunikatsioonist. Kuna wikid hõlmavad suure osa ühiskonna teadmistepagasist, siis on hea võimalus kasutada antud keskkondi ka kommunikatsiooni eesmärkidel. Leian, et vastavalt kommunikatsiooni sisulisest vajadusest saab wikid panna töötama kas ühiskonna, organisatsiooni kasuks või lihtsalt ühe temaatika katmiseks.

Eelnevast lähtudes saame välja tuua ka kanali positiivsed ja negatiivsed omadused. Siinkohal kirjutan tugevalt oma subjektiivsest arvamusest ja eetilisuse tunnetamisest.

Wikide kasutamisel on palju eeliseid – nende kiirus, võimalused ja usaldusväärsus on mitmeid suhtekorraldustegevusi elavdavad ja toetavad. Võrreldes traditsioonilise suhtekorraldusega leiab wikide kasutamine pikemaajalise mõjuga eesmärkide soodustamist. Seega wikide pikaajalisus ja usaldusväärsus on suhtekorralduseemärkide elluviimisel suureks eeliseks.

Siinkohal aga võib pikaajalisus olla ka ohuks või negatiivseks omaduseks. Persoonide elulood, negatiivsed sündmused ja kriisiolukorrad on wikides looduna püsivad ja mõjutavad inimeste arvamust teatud situatsioonidest, persoonidest vms.

Positiivsena ühiskonna heaolust lähtuvalt leian, et kui wikisid kasutada teadmiste edastamiseks ja või uute võimaluste, sündmuste, persoonide tutvustamiseks, leiavad antud suhtekorralduse tegevused tugevama ja pikaajalisema teadvustamise ja teadlikkuse sihtgrupis.

Et wikid on suur osa näiliselt õigete teadmiste omandamises, siis eetilisust arvestades ei leia ma, et oleks õige turunduseesmärkidel luua valeandmeid, segast või mitteadekvaatset informatsiooni wikides. Kuigi wikid toimivad enamjaolt administratsioonidega, siis sisu õigsuse eest vastutavad registreeritud kasutajaid ise. Leian, et on väär promotsiooni või ka vastupidi nähtavuse piiramise eesmärkidel luua või kustutada informatsiooni, mis ei oleks ühiskondlikest heaoludest lähtuvalt suunitletud.

Lisaks eelnimetatule on wikide puuduseks ka keskkonna kõige tugevam eelis redigeerida faile. Sel puhul jääb alati võimalus, et kas teaduslikel või turunduslikel eesmärkidel loodud artikkel ei jää oma algsele kujule, millest lähtuvalt võib muutuda ka artikli eesmärk, suunitlus ja vajalikkus. Ning halvimal juhul võib artiklist saada negatiivne või pahatahtlikult koostatud materjal. Samuti kasutades wikisid teaduslikel ühisloomise eesmärkidel, jääb tihtipeale arusaamatuks ka kirjutajate osaluse suurus ning orginaaltekstide olemasolek lõpp-protsessis. (http://bit.ly/1NCVJz)

Siinkohal ongi wikide kasutamisel kõige olulisemaks juhiseks eetilisuse tunnetamine ja läbimõeldus.

Case Study

Eesti suhtekorraldus ja turundusmaastik on kasutanud wikisid minuteada juba pikemat aega. Esialgselt teadvustamata, kuid hiljem juba teadlikult. Tooksin ühe näitena Eesti õlleturu liidri A. Le Coq turundustegevused.

A. Le Coq on Eestis vanim ja suurim joogitootja, kellel on omakorda kümme alajaotust. Kuna A. Le Coq teab oma väärtust ning omab ka Eesti ja eriti Tartu kontekstis suuremat ajalugu, on neil võimalus wikide abil teadvustada ettevõtte ajalugu, tooteid, organistatsiooni kultuurilist tausta ja võimendada brändi tugevust.

A. Le Coq Eesti Vikipedia annab nime vasteks põhjaliku artikli ettevõtte ajaloolise tausta, toodangu kirjelduse, ajakirjanduslike teoste ning välislinkidega.  Samuti on eraldi välja toodud A. Le Coq õllebrändid Premium ja Special koos jookide ajaloo, omaduste ja välislinkidega. Eraldiseisvalt on loodud Vikipedias artikkel A. Le Coq limonaaditegelase Limpa raamatust “Limpa ja mereröövlid”.

Peale Eesti Vikipedia on ära kasutatud ka inglise keelne ja vene keelne Wikipedia, kus samuti on pikemad artiklid ettevõtte ajaloost koos toodangu ja linkidega. Orgaaniliselt on tekkinud ka teistes keeltes (nt itaalia) A. Le Coq brändi artikkeltekstid.

Kuidas wikisid kasutada

Antud A. Le Coqi näite najal tooksin välja võimalikud lahendused, kuidas wikisid veel turunduskanalina kasutada. Kuigi hetkel on A. Le Coq kasutanud oma artiklites ära vastavalt oma ettevõtte ajaloolise ja kultuurilise tausta esiletoomiseks, siis jällegi alabrändid on jäetud tagaplaanile. Wikisid kasutatakse eelkõige selleks, et lugejad jõuaksid internetikeskkondade liiklustes brändi artiklile, kodulehele või jätavad alateadvuses meelde tooted, mida hiljemalt poes silm kergemini leiab.

Siinkohal kasutaksin näiteks ära antud ettevõtte alabrändid, luues artiklid populaarsemate toodete omadustest, kasulikkusest ja erilisusest. Samuti looksin brändidele juurde storyd, mis aitavad lugejal kergesti meelde jätta brändi ennast, märksõnu või lihtsalt huvitava teskti abil ettevõtte.

Kõige olulisem on ka luua internetikeskkondades liiklus ühest keskkonnast teise – wikide abil on võimalik siduda artiklid ajakirjanduses wikidega, blogid ajakirjandusega, kodulehekülg blogidega jne. Et lõpptulemusena on lugejal võimalik liikuda ühest keskkonnast teise, saades uut informatsiooni ja vajalikke teadmisi. Samuti seoksin omavahel ka turunduslikud artiklid teaduslike artiklitega, mis omakorda annab ühe väljundina juurde liikuvuse ja usaldusväärsuse.

Wikisid on võimalik kasutada ka väljaspool tavapäraseid turunduslahendusi. Ühe võimalusena tooksin ära toreda variandi, kus ettevõtted saaksid luua innovatsiivse keskkonnana oma kodulehekülje wikide süsteemi järgi. Sotsiaalmeedias on oluline tarbijate kaasatus, mistõttu annab inimestele isetegemise võimalus juurde meelelahutusliku, huvitatud ja olulisena tundmise efekti, kus iga tarbija on omaette person erinevate eelistuste ja omadustega. Siinkohal ongi tänu wikidele võimalik kohaldada oma kodulehekülg wikisüsteemsuse järgi ning toimides omaette wikina.

Wikide kasutamisel suhtekorralduslikel eesmärkidel tuleb aga strateegiliselt mõeldes tähelepanu pöörata eetilisusele, kuna keskkonna kasutajal tekib teksti lugedes omakorda tunnetus, millest lähtuvalt teeb ta ka lõppotsuse.

Kokkuvõtteks

Leian, et wikid on oma olemuselt nii multifunktsionaalsed ja lihtsad, et nende kasutamine on oma mugavuse ja sõbralikkusega hädavajalikuks muudetud. Samuti oleneb wikide sisust see, millisel otstarbel keskkonda ja selle võimalusi kasutada. Kuid üldjoones arvan, et wikid on vajalikud teadmiste omandamise protsessides, arvamuste kujundamisel ja iseendale õppe ja tekstitöötluskeskkonna kujundamisel. Siinkohal aga sõltub täiesti kasutajast, millise tunnetusega nad mingit keskkonda kasutavad ja kuidas nad teksti mõistavad. Samuti leian, et keskkonna sisuline pool filtreerib juba iseenesest kasutajaid ning igasse keskkonda jäävadki need, kes tunnevad oma vajadusi ja teadvustavad ka keskkonna omadusi moodustades kahepoolse võit-võit lahenduse.