Näoraamatu mitu maski

Meie kõigi armastatud ja vihatud Facebooki kasutamisest ettevõtte / organisatsiooni turunduses.

Rõhuks olen just nimelt võtnud turunduse, kuna Eesti näidete põhjal ei ole mul kahjuks ja suureks pettumuseks rääkida ühestki sotsiaalmeedia “päris” veebikommunikatsiooni juhtumist. Aga see on juba üks teine ja parasjagu pikk lugu mõneks teiseks korraks.

Tagasi FB ettevõtte-organisatsiooni turunduses.

Kumb siis on parem, kas lehekülg või profiil?

Lehekülg on mõeldud konkreetselt ettevõttetele oma brändide, teenuste ja toodete esitlemiseks. Leheküljel on võimalused reklaamiks, paremad võimalused tab´ide ja app´ide kasutamiseks. Samuti kõige suurema näitajana – lehekülg on avatud vorm fännidele vaatamiseks, postitamiseks ja edasi jagamiseks. Seega Eesti kõhklevas ja ebalevas ühiskonnas sobiks avatud lehekülg paremini oma organisatsiooni või selle teenust-tooded-teemat tutvustama.

Samuti on leheküljel miinuseid: ei ole võimalik konkreetselt nimeliselt inimestega leheküljeväliselt suhelda, ei ole võimalik inimesi lehe alt kommenteerida, postitada neile privaatseid sõnumeid.

Profiilil on eeltoodud nõrkused just nimelt tema tugevusteks. Võimalus inimesi personaalselt ise lisada, näha, kes kellega sõber on, saata privaatseid sõnumeid ja samuti chat´ida.

Nõrgad kohad on suletus, inimestel tekib tõrge, kui nad peavad kellegi oma “sõbraks” lisama. Samuti reklaami ja ettevõttetele suunatud FB rakenduste kasutamine probleemne.

Mina oma väga subjektiivses arvamuses seega soovitaksin ikkagi persoonidele profiile (kui tegemist ei ole just avaliku elu tegelase nagu THI-se või Kerliga), ja lehekülgi oma organisatsiooni elu elavdamiseks.

Kui aga vaatame Eestis mõningaid ettevõtete lehekülje näiteid, siis saame omakorda jagada sisulise tegevusega lehed kolmeks või isegi neljaks-viieks.

1. Need, kes töötavad ihuhingejarahaga selle nimel, et saada juurde oma leheküljele fänne, kommentaare ja kontenti.

SmartPost

Cinamon

2. Need, kes kasutavad lehekülge oma ettevõtte uudiste edastamiseks.

EMT

3. Need, kellel ei ole viitsimist, jõudujaksu sisuga tegeleda. Või kellel puudub vajadus ettevõtte poolseks vahelesekkumiseks, kuna fännideorgaaniline WOM tegevus on aktiivne.

Sellist case study on Eesti kotekstis raske leida. (kui leiate, andke kommentaarides teada) üks suurimaid, mis töötab fännide kommentaaridel on nö oletatavalt mitte ettevõtte lehekülg Jõuluvana, kus tema vaid vastab enamasti inimeste kommentaaridele, mida päevas postitatakse kümneid-kümneid.

4. Need, kelle lehel tegevust ei toimu, aga omavad arvestatavat fännibaasi (ntks tugev väljakujunenud bränd).

Hell Hunt

5. Leheküljed, mis ei ole ametlikult ettevõtte poolt loodud.

Vana Tallinn

Milline siis on see õige variant? Kombineeritud? Piisavalt edukas, et ei vaja paanitsevalt fännide arvu kasvatamist (ja hilejm ei tea, mida nendega teha), jagab mõõdukalt nänni, pakudes sealjuures fännidele eripäraseid eeliseid (värskemaid uudiseid, nippe-soovitusi ja abi). Luues kontenti operatiivselt vastavalt olemasolevatele sõprade! Mitte nendele, keda tema sõprade hulgas veel pole, aga turundusplaani sihtgrupi peatükk ette näeb.

Ja veel viimaseks mõtlemiseks, kas iga organisatsioon ikka peaks sotsiaalmeediasse astuma?