Nigella, Jamie vs Eesti reklaamkokasaated

Nagu ühele stereotüüpsele pühapäevasele teleauditooriumile kohane, istusime ka meie seekord kogu perega elutoas teleri ees. Viimased askeldamised köögis – hommikune kohv, soojad pannkoogid ja astelpajumoos. Laud kaetud ja võis rahulikult asuda teleripulti kõlpsima.

Et mina olin külaline, siis jälgisin eemalt rahulikult, millistel kanalitel ja saadetel pult pikemalt peatus. Kell oli veidi 11 läbi. ETV kanalilt jooksis Jamie Oliver Koolilõunad, Kanal 11 pealt hakkas varsti Nigella ampsud, seejärel kodumaine kokasaade Lusikas.

Lusikat ei olnud ma varem näinud, mistõttu vaatasin ma seda erilise imestusega. Mul oli tunne, et olen sattunud vaatama 10 aasta tagust kokasaadet.

Saatejuhtideks näitlejad Marika Korolev ja Veikko Täär. Kaks väga kammitsetud ja end igal hetkel kontrollivat, peaaegu et piinlikult naeratavat saatejuhti tegid seekord lasagnet ja küpsisemagustoitu. Õigemini, nemad vaatasid ja aitasid. Üks nooren tütarlaps, kes neil saates oli, tegi kogu töö. Kes vast oligi neist kõige asjalikum ja loomulikum.

Siinkohal jäigi saatejuhtidel vaid kommenteerida ja paisata kaamerasse päheõpitud fakte sellest, kuidas leiutati parmesani juust.

Iga liigitusega võis näha, kuidas saatejuhid pöörasid ekstratähelepanu laual seisvate ja kasutavate toodete brändidele, vahel ka märkides:” See Borjomi vesi on ikka niii hea!”

Ma vaatasin saate sinnamaani ja seejärel keerasin pilgu teistele, kes saadet uudishimuga vaatasid. Tihkasin lõpuks end ka väljendada ja ütlesin, et mulle säärased reklaamsarjad ei istu. Mispeale vastati: “Oh, mis sellest. Ega ma niikuinii neid bränditooteid ei hakka sellepärast ostma. See reklaam kaob mul kahe silma vahele ja ma ignoreerin neid, ma vaatan ainult retsepte.” Mis ma ikka ütlen – mahavisatud reklaamraha.

Milleni ma tahtsin jõuda on see, et Eesti kokasarjad ja saated on häbiväärselt alla jäänud välismaistele. Kui Eesti saateid vaatame me teatud täpsusega, kindlat retsepti saades, siis välismaised pakuvad nii silmailu, huumorit kui ka reaalset elulist sisu, peale retseptide mahalugemise.

Jamie on osavalt endale loonud oma teema, mille eest ta võitleb ja mis jookseb kõikidest tema saadetest läbi. Võitlus elulistel toitumisteemadel: mure laste pärast, kes söövad koolis vaid burgereid ja friikartuleid; mure inglaste pärast, kes samuti üheülbalist kiirtoitu mäluvad; mure enda, oma laste ja maa toidukultuuri langemise pärast. Väga tihti on Jamie saates geograafiliselt mõne kindla linna, küla või piirkonnaga seotud. Nii, ühest kohast teise liikudes aitab ta kinnistada enda toitumistõde.

Kui me aga vaatame teist Jamie kolleegi Nigellat, siis tema saadetest leiame kõike muud kui tevislikku toitumist. Magusad külluslikud šokolaadiroad, rammusad kastmed ja rasvased liharoad – Nigella teeb kõike topelt ja täpselt nii, et toit oivaliselt maitseks ja pakuks täiuslikku naudingut. Varasemalt ajakirjaniku leiba söönud Nigella on oma saates väga ausalt ka öelnud: tema dieedipidajatele saadet ei tee! Ja siiski mõjuvad Nigella saated sama moodi Jamie omadega sisukalt, elavalt ja loomutruuna.

Need kaks telekokka ei ole mitte ainult telekokad, vaid ka omanäolised persoonid. Saadetes on peale retseptide alati midagi muud, mis annab parasjagu vürtsi ja nauditavust. Ja samuti pakuvad mõlemad nii naistele kui meestele oma särava ekraaniesinemisega silmailu ja ehk ka teatud ihalust.

Nüüd, tulles tagasi kodumaiste kokasaadetele, siis ei oska ma öelda, miks meie teleprodutsendid ei ole veel leidnud endale Eesti oma ergast staari, kes pakuks samuti rohkemat, kui retsepte. Ei ole enam ajad, kus Lusika taolised saated kedagi vaatama tõmbaks. Ja vaid reklaami abil saate üleval hoidmine ei peaks olema eesmärk.

Tuleb meelde eelmise aasta Anni Arro saade – kus võiks öelda, et ainsana oli mõeldud ka vaatajate peale ja sellele, kuidas oma kokasaateid ilmestada. Iga saatega põnev seiklus või hariv külaline. Kuid mitte ka iga saade ei löönud otse naelapea pihta. Ja üleüldse, mis sellest sai?

Kui Eestis on toitumine ja tervislik eluviis aina rohkemate huvides, siis võiks olla üheks väljundiks ka saade, mis annaks meile, laupäevasele sihtrühmale midagi tõeliselt head ja vaatamisväärset.

Siinkohal tulekski vist ootama jääda – kas, millal ja kuidas saab kokasaatega hakkama endine Terevisiooni saatejuht Priit Kuusk. Publik on ootel!