Piir

– Kunnar

Ühes Villardi tänava puumaja sisehoovis:

Jäämuusika ühes Villardi tänava hoovis.

Kadrioru kohviku nop wc aknast võetud jää-orel

Ühes Kadrioru kohviku nop aknast avaneb vaade

Ja nopi kõrval on maja

Kõik pildid: –Kunnar

Et mina olin külaline, siis jälgisin eemalt rahulikult, millistel kanalitel ja saadetel pult pikemalt peatus. Kell oli veidi 11 läbi. ETV kanalilt jooksis Jamie Oliver Koolilõunad, Kanal 11 pealt hakkas varsti Nigella ampsud, seejärel kodumaine kokasaade Lusikas.

Lusikat ei olnud ma varem näinud, mistõttu vaatasin ma seda erilise imestusega. Mul oli tunne, et olen sattunud vaatama 10 aasta tagust kokasaadet.

Saatejuhtideks näitlejad Marika Korolev ja Veikko Täär. Kaks väga kammitsetud ja end igal hetkel kontrollivat, peaaegu et piinlikult naeratavat saatejuhti tegid seekord lasagnet ja küpsisemagustoitu. Õigemini, nemad vaatasid ja aitasid. Üks nooren tütarlaps, kes neil saates oli, tegi kogu töö. Kes vast oligi neist kõige asjalikum ja loomulikum.

Siinkohal jäigi saatejuhtidel vaid kommenteerida ja paisata kaamerasse päheõpitud fakte sellest, kuidas leiutati parmesani juust.

Iga liigitusega võis näha, kuidas saatejuhid pöörasid ekstratähelepanu laual seisvate ja kasutavate toodete brändidele, vahel ka märkides:” See Borjomi vesi on ikka niii hea!”

Ma vaatasin saate sinnamaani ja seejärel keerasin pilgu teistele, kes saadet uudishimuga vaatasid. Tihkasin lõpuks end ka väljendada ja ütlesin, et mulle säärased reklaamsarjad ei istu. Mispeale vastati: “Oh, mis sellest. Ega ma niikuinii neid bränditooteid ei hakka sellepärast ostma. See reklaam kaob mul kahe silma vahele ja ma ignoreerin neid, ma vaatan ainult retsepte.” Mis ma ikka ütlen – mahavisatud reklaamraha.

Milleni ma tahtsin jõuda on see, et Eesti kokasarjad ja saated on häbiväärselt alla jäänud välismaistele. Kui Eesti saateid vaatame me teatud täpsusega, kindlat retsepti saades, siis välismaised pakuvad nii silmailu, huumorit kui ka reaalset elulist sisu, peale retseptide mahalugemise.

Jamie on osavalt endale loonud oma teema, mille eest ta võitleb ja mis jookseb kõikidest tema saadetest läbi. Võitlus elulistel toitumisteemadel: mure laste pärast, kes söövad koolis vaid burgereid ja friikartuleid; mure inglaste pärast, kes samuti üheülbalist kiirtoitu mäluvad; mure enda, oma laste ja maa toidukultuuri langemise pärast. Väga tihti on Jamie saates geograafiliselt mõne kindla linna, küla või piirkonnaga seotud. Nii, ühest kohast teise liikudes aitab ta kinnistada enda toitumistõde.

Kui me aga vaatame teist Jamie kolleegi Nigellat, siis tema saadetest leiame kõike muud kui tevislikku toitumist. Magusad külluslikud šokolaadiroad, rammusad kastmed ja rasvased liharoad – Nigella teeb kõike topelt ja täpselt nii, et toit oivaliselt maitseks ja pakuks täiuslikku naudingut. Varasemalt ajakirjaniku leiba söönud Nigella on oma saates väga ausalt ka öelnud: tema dieedipidajatele saadet ei tee! Ja siiski mõjuvad Nigella saated sama moodi Jamie omadega sisukalt, elavalt ja loomutruuna.

Need kaks telekokka ei ole mitte ainult telekokad, vaid ka omanäolised persoonid. Saadetes on peale retseptide alati midagi muud, mis annab parasjagu vürtsi ja nauditavust. Ja samuti pakuvad mõlemad nii naistele kui meestele oma särava ekraaniesinemisega silmailu ja ehk ka teatud ihalust.

Nüüd, tulles tagasi kodumaiste kokasaadetele, siis ei oska ma öelda, miks meie teleprodutsendid ei ole veel leidnud endale Eesti oma ergast staari, kes pakuks samuti rohkemat, kui retsepte. Ei ole enam ajad, kus Lusika taolised saated kedagi vaatama tõmbaks. Ja vaid reklaami abil saate üleval hoidmine ei peaks olema eesmärk.

Tuleb meelde eelmise aasta Anni Arro saade – kus võiks öelda, et ainsana oli mõeldud ka vaatajate peale ja sellele, kuidas oma kokasaateid ilmestada. Iga saatega põnev seiklus või hariv külaline. Kuid mitte ka iga saade ei löönud otse naelapea pihta. Ja üleüldse, mis sellest sai?

Kui Eestis on toitumine ja tervislik eluviis aina rohkemate huvides, siis võiks olla üheks väljundiks ka saade, mis annaks meile, laupäevasele sihtrühmale midagi tõeliselt head ja vaatamisväärset.

Siinkohal tulekski vist ootama jääda – kas, millal ja kuidas saab kokasaatega hakkama endine Terevisiooni saatejuht Priit Kuusk. Publik on ootel!

Rõhuks olen just nimelt võtnud turunduse, kuna Eesti näidete põhjal ei ole mul kahjuks ja suureks pettumuseks rääkida ühestki sotsiaalmeedia “päris” veebikommunikatsiooni juhtumist. Aga see on juba üks teine ja parasjagu pikk lugu mõneks teiseks korraks.

Tagasi FB ettevõtte-organisatsiooni turunduses.

Kumb siis on parem, kas lehekülg või profiil?

Lehekülg on mõeldud konkreetselt ettevõttetele oma brändide, teenuste ja toodete esitlemiseks. Leheküljel on võimalused reklaamiks, paremad võimalused tab´ide ja app´ide kasutamiseks. Samuti kõige suurema näitajana – lehekülg on avatud vorm fännidele vaatamiseks, postitamiseks ja edasi jagamiseks. Seega Eesti kõhklevas ja ebalevas ühiskonnas sobiks avatud lehekülg paremini oma organisatsiooni või selle teenust-tooded-teemat tutvustama.

Samuti on leheküljel miinuseid: ei ole võimalik konkreetselt nimeliselt inimestega leheküljeväliselt suhelda, ei ole võimalik inimesi lehe alt kommenteerida, postitada neile privaatseid sõnumeid.

Profiilil on eeltoodud nõrkused just nimelt tema tugevusteks. Võimalus inimesi personaalselt ise lisada, näha, kes kellega sõber on, saata privaatseid sõnumeid ja samuti chat´ida.

Nõrgad kohad on suletus, inimestel tekib tõrge, kui nad peavad kellegi oma “sõbraks” lisama. Samuti reklaami ja ettevõttetele suunatud FB rakenduste kasutamine probleemne.

Mina oma väga subjektiivses arvamuses seega soovitaksin ikkagi persoonidele profiile (kui tegemist ei ole just avaliku elu tegelase nagu THI-se või Kerliga), ja lehekülgi oma organisatsiooni elu elavdamiseks.

Kui aga vaatame Eestis mõningaid ettevõtete lehekülje näiteid, siis saame omakorda jagada sisulise tegevusega lehed kolmeks või isegi neljaks-viieks.

1. Need, kes töötavad ihuhingejarahaga selle nimel, et saada juurde oma leheküljele fänne, kommentaare ja kontenti.

SmartPost

Cinamon

2. Need, kes kasutavad lehekülge oma ettevõtte uudiste edastamiseks.

EMT

3. Need, kellel ei ole viitsimist, jõudujaksu sisuga tegeleda. Või kellel puudub vajadus ettevõtte poolseks vahelesekkumiseks, kuna fännideorgaaniline WOM tegevus on aktiivne.

Sellist case study on Eesti kotekstis raske leida. (kui leiate, andke kommentaarides teada) üks suurimaid, mis töötab fännide kommentaaridel on nö oletatavalt mitte ettevõtte lehekülg Jõuluvana, kus tema vaid vastab enamasti inimeste kommentaaridele, mida päevas postitatakse kümneid-kümneid.

4. Need, kelle lehel tegevust ei toimu, aga omavad arvestatavat fännibaasi (ntks tugev väljakujunenud bränd).

Hell Hunt

5. Leheküljed, mis ei ole ametlikult ettevõtte poolt loodud.

Vana Tallinn

Milline siis on see õige variant? Kombineeritud? Piisavalt edukas, et ei vaja paanitsevalt fännide arvu kasvatamist (ja hilejm ei tea, mida nendega teha), jagab mõõdukalt nänni, pakudes sealjuures fännidele eripäraseid eeliseid (värskemaid uudiseid, nippe-soovitusi ja abi). Luues kontenti operatiivselt vastavalt olemasolevatele sõprade! Mitte nendele, keda tema sõprade hulgas veel pole, aga turundusplaani sihtgrupi peatükk ette näeb.

Ja veel viimaseks mõtlemiseks, kas iga organisatsioon ikka peaks sotsiaalmeediasse astuma?

Wikipedia on Eesti kontekstis kõige tuntum wikide eelkäija. Sellest tulenevalt kasutan esmalt wikide defineerimisel Wikipedia ja iseenda ühildatud vastet:

wiki on internetilehekülg, mis võimaldab lihtsalt luua uusi lehekülgi, et kirjutada, täiendada mõisteid ja omistada sõnadele teksipõhiselt lahendusi; toimida arutelukeskkonnana; repositooriumina failidele ja ühestegevuse vahendina.

Wikid toimivad ühtse keskkonnana, kus registreeritud kasutajaid saavad tekstitoimetustarkvara abil luua brauseri kaudu sisu. Wikid on sageli loodud wikide riistvara abil, et luua internetikeskne võrgustik personaalseks kasutamiseks või üldisena süsteemseks teadmiste haldamiseks. Seega on wikide kasutaminel loodud võimalikult lihtne wikide süsteem, mille kirjutamine ei eelda üldjuhul HTMLi tundmist, vaid piisab üldiste mõistete (viide, veebiaadress) teadmisest ja elementaarsest loogilisest mõtlemisest (Kaido Kikkas – http://bit.ly/2ZNCpm).

Nagu varem mainitud, on Eestis tuntud peamiselt entsüklopeedia vormis wikid nagu Wikipedia. Siiski on wikidele vastavalt kanalist omane mitmeotstarbeline kasutuseesmärk. Wikid võivad olla vastavalt siis kas personaalseks kasutamiseks, kommuuni sisuhaldamise toetamiseks või üldtarbimiseks laiale piiritlemata sihtgrupile.

Esimese wiki autoriks on Ward Cunnungham, kes loos WikiWikiWeb lahenduse, kirjeldades seda kui lihtsaimat internetipõhist andmebaasi, millega on võimalik töötada (Wiki tähendab Havai keeles kiire). WikiWikiWeb lahendusest ongi kasvanud välja Wikipedia.org lehekülg.

Ainuüksi Eesti Vikipedias on 8 324 vaatamist ühes tunnis ning alates 2002-st aastast on kokku loodud ca 66 500 artiklit. Samuti lisatakse iga kuu juurde üle 25 uue artikli (http://bit.ly/v5boq), mis näitab järjepidevat wikide sisu loomist ning kasutamist.

Vabavaraliste tarkvaradena kasutatakse tänapäevil aga ka mitmeid teisi wikisid üle maailma. Wikide hulk on viimastel aastatel järjest kasvanud ning  aina rohkem leidub wikisid, mis toimivad serveripõhiselt. Kuid on ka mitmeid vaba wiki teenuse pakkujaid, kus iga kasutaja saab registreerumisel luua oma wiki.

WikiMatrix (www.wikimatrix.org) annab lahendusena võrdluseks valida 121 wiki vahel, millel on igal ühel omad eripärasused ja reeglid. Samuti on olemas hulk kogukonnapõhiseid wikisid, mis koondavad kokku ühiste huvidega ja põhimõtetega grupid (www.wikia.com).

Wikid ja turundus

Wikide kasutuseesmärke on mitmeid, laialt levinult kasutatakse wikisid teadmiste loomiseks, haldamiseks ja jagamiseks. Selliste väljunditega wikisid kasutatakse üha rohkem ka õppeprotsessides ja ühise keskkonna läbi oma loomingu haldamiseks.

Wikisid kasutatakse ka organisatsioonisisese dokumendihalduse süsteemina, kus igal töötajal on võimalus osaleda organisatsiooni ühistegevuses läbi blogi sarnase ühisloomise. Samuti kasutatakse wikisid ka personaalsete teadmiste, tekstide ja meeldetuletuste süstematiseerimiseks.

Kolmandada võib välja tuua ka kogukonnapõhised wikilahendused, mille abil ühiste huvidega wikikasutajad seostavad ja tunnetavad end kommuuni liikmena arutledes, suheldes ja kogemusi jagades.

Wikisid kasutatakse ka ühe kanalina turunduskommunikatsioonist. Kuna wikid hõlmavad suure osa ühiskonna teadmistepagasist, siis on hea võimalus kasutada antud keskkondi ka kommunikatsiooni eesmärkidel. Leian, et vastavalt kommunikatsiooni sisulisest vajadusest saab wikid panna töötama kas ühiskonna, organisatsiooni kasuks või lihtsalt ühe temaatika katmiseks.

Eelnevast lähtudes saame välja tuua ka kanali positiivsed ja negatiivsed omadused. Siinkohal kirjutan tugevalt oma subjektiivsest arvamusest ja eetilisuse tunnetamisest.

Wikide kasutamisel on palju eeliseid – nende kiirus, võimalused ja usaldusväärsus on mitmeid suhtekorraldustegevusi elavdavad ja toetavad. Võrreldes traditsioonilise suhtekorraldusega leiab wikide kasutamine pikemaajalise mõjuga eesmärkide soodustamist. Seega wikide pikaajalisus ja usaldusväärsus on suhtekorralduseemärkide elluviimisel suureks eeliseks.

Siinkohal aga võib pikaajalisus olla ka ohuks või negatiivseks omaduseks. Persoonide elulood, negatiivsed sündmused ja kriisiolukorrad on wikides looduna püsivad ja mõjutavad inimeste arvamust teatud situatsioonidest, persoonidest vms.

Positiivsena ühiskonna heaolust lähtuvalt leian, et kui wikisid kasutada teadmiste edastamiseks ja või uute võimaluste, sündmuste, persoonide tutvustamiseks, leiavad antud suhtekorralduse tegevused tugevama ja pikaajalisema teadvustamise ja teadlikkuse sihtgrupis.

Et wikid on suur osa näiliselt õigete teadmiste omandamises, siis eetilisust arvestades ei leia ma, et oleks õige turunduseesmärkidel luua valeandmeid, segast või mitteadekvaatset informatsiooni wikides. Kuigi wikid toimivad enamjaolt administratsioonidega, siis sisu õigsuse eest vastutavad registreeritud kasutajaid ise. Leian, et on väär promotsiooni või ka vastupidi nähtavuse piiramise eesmärkidel luua või kustutada informatsiooni, mis ei oleks ühiskondlikest heaoludest lähtuvalt suunitletud.

Lisaks eelnimetatule on wikide puuduseks ka keskkonna kõige tugevam eelis redigeerida faile. Sel puhul jääb alati võimalus, et kas teaduslikel või turunduslikel eesmärkidel loodud artikkel ei jää oma algsele kujule, millest lähtuvalt võib muutuda ka artikli eesmärk, suunitlus ja vajalikkus. Ning halvimal juhul võib artiklist saada negatiivne või pahatahtlikult koostatud materjal. Samuti kasutades wikisid teaduslikel ühisloomise eesmärkidel, jääb tihtipeale arusaamatuks ka kirjutajate osaluse suurus ning orginaaltekstide olemasolek lõpp-protsessis. (http://bit.ly/1NCVJz)

Siinkohal ongi wikide kasutamisel kõige olulisemaks juhiseks eetilisuse tunnetamine ja läbimõeldus.

Case Study

Eesti suhtekorraldus ja turundusmaastik on kasutanud wikisid minuteada juba pikemat aega. Esialgselt teadvustamata, kuid hiljem juba teadlikult. Tooksin ühe näitena Eesti õlleturu liidri A. Le Coq turundustegevused.

A. Le Coq on Eestis vanim ja suurim joogitootja, kellel on omakorda kümme alajaotust. Kuna A. Le Coq teab oma väärtust ning omab ka Eesti ja eriti Tartu kontekstis suuremat ajalugu, on neil võimalus wikide abil teadvustada ettevõtte ajalugu, tooteid, organistatsiooni kultuurilist tausta ja võimendada brändi tugevust.

A. Le Coq Eesti Vikipedia annab nime vasteks põhjaliku artikli ettevõtte ajaloolise tausta, toodangu kirjelduse, ajakirjanduslike teoste ning välislinkidega.  Samuti on eraldi välja toodud A. Le Coq õllebrändid Premium ja Special koos jookide ajaloo, omaduste ja välislinkidega. Eraldiseisvalt on loodud Vikipedias artikkel A. Le Coq limonaaditegelase Limpa raamatust “Limpa ja mereröövlid”.

Peale Eesti Vikipedia on ära kasutatud ka inglise keelne ja vene keelne Wikipedia, kus samuti on pikemad artiklid ettevõtte ajaloost koos toodangu ja linkidega. Orgaaniliselt on tekkinud ka teistes keeltes (nt itaalia) A. Le Coq brändi artikkeltekstid.

Kuidas wikisid kasutada

Antud A. Le Coqi näite najal tooksin välja võimalikud lahendused, kuidas wikisid veel turunduskanalina kasutada. Kuigi hetkel on A. Le Coq kasutanud oma artiklites ära vastavalt oma ettevõtte ajaloolise ja kultuurilise tausta esiletoomiseks, siis jällegi alabrändid on jäetud tagaplaanile. Wikisid kasutatakse eelkõige selleks, et lugejad jõuaksid internetikeskkondade liiklustes brändi artiklile, kodulehele või jätavad alateadvuses meelde tooted, mida hiljemalt poes silm kergemini leiab.

Siinkohal kasutaksin näiteks ära antud ettevõtte alabrändid, luues artiklid populaarsemate toodete omadustest, kasulikkusest ja erilisusest. Samuti looksin brändidele juurde storyd, mis aitavad lugejal kergesti meelde jätta brändi ennast, märksõnu või lihtsalt huvitava teskti abil ettevõtte.

Kõige olulisem on ka luua internetikeskkondades liiklus ühest keskkonnast teise – wikide abil on võimalik siduda artiklid ajakirjanduses wikidega, blogid ajakirjandusega, kodulehekülg blogidega jne. Et lõpptulemusena on lugejal võimalik liikuda ühest keskkonnast teise, saades uut informatsiooni ja vajalikke teadmisi. Samuti seoksin omavahel ka turunduslikud artiklid teaduslike artiklitega, mis omakorda annab ühe väljundina juurde liikuvuse ja usaldusväärsuse.

Wikisid on võimalik kasutada ka väljaspool tavapäraseid turunduslahendusi. Ühe võimalusena tooksin ära toreda variandi, kus ettevõtted saaksid luua innovatsiivse keskkonnana oma kodulehekülje wikide süsteemi järgi. Sotsiaalmeedias on oluline tarbijate kaasatus, mistõttu annab inimestele isetegemise võimalus juurde meelelahutusliku, huvitatud ja olulisena tundmise efekti, kus iga tarbija on omaette person erinevate eelistuste ja omadustega. Siinkohal ongi tänu wikidele võimalik kohaldada oma kodulehekülg wikisüsteemsuse järgi ning toimides omaette wikina.

Wikide kasutamisel suhtekorralduslikel eesmärkidel tuleb aga strateegiliselt mõeldes tähelepanu pöörata eetilisusele, kuna keskkonna kasutajal tekib teksti lugedes omakorda tunnetus, millest lähtuvalt teeb ta ka lõppotsuse.

Kokkuvõtteks

Leian, et wikid on oma olemuselt nii multifunktsionaalsed ja lihtsad, et nende kasutamine on oma mugavuse ja sõbralikkusega hädavajalikuks muudetud. Samuti oleneb wikide sisust see, millisel otstarbel keskkonda ja selle võimalusi kasutada. Kuid üldjoones arvan, et wikid on vajalikud teadmiste omandamise protsessides, arvamuste kujundamisel ja iseendale õppe ja tekstitöötluskeskkonna kujundamisel. Siinkohal aga sõltub täiesti kasutajast, millise tunnetusega nad mingit keskkonda kasutavad ja kuidas nad teksti mõistavad. Samuti leian, et keskkonna sisuline pool filtreerib juba iseenesest kasutajaid ning igasse keskkonda jäävadki need, kes tunnevad oma vajadusi ja teadvustavad ka keskkonna omadusi moodustades kahepoolse võit-võit lahenduse.

Seega turundusse panustamine ei tähenda ainult reklaamitegevust. Turundus on erinevate meetmete ja distsipliinide rakendamine, mis peaks ettevõttel aitama äritulemusi parandada.

Seda nii lühiajalises kui pika perspektiiviga kassavoos.

Seega tuleb tänases olukorras tõesti väga selgelt vaadata millised on turunduse erinevad meetmed ning hoolikalt kõik tahud läbi käia. Üsna levinud lähtekoht on, et reklaam ongi turundus.

Reklaamtegevusse ei pea täna rohkem panustama kui varem. Kui seda suudetaks teha varasemate aastate tasemel oleks see mulle suur üllatus.

Vaatama peaks kas toode või teenus mida täna pakutakse on kooskõlas soovitud tarbija ootustega ning võimalustega. Leida võimalusi parandada toodet/teenust ning hinnastada see enda jaoks jätkusuutlikult, kasumisoovides tuleb tugevalt järgi anda.

Ja lahti harutada, et kas Teie poolt pakutava ja tarbija vahel olev suhtlus ja ostu/müügi teekond on kõige optimaalsem, mis tagaks Teile efektiivse kontakti ning sellega ettevõtte ka oma tegevuse majandamise.

Varasemad aastad ei nõudnud paljudelt pakkujatelt detailset arusaama ettevõtluse ja kliendisuhtluse kõikidest tahkudest. Väljapakutud kaup või teenus  liikus suurenenud nõudluse ja nn kulutamise tuhina saatel kassavooks. Täna on olukord kardinaalselt muutunud.

Aktiivselt tuleb suhelda ja motiveerida optimismi nii osanikele, investoritele, koostööpartneritele, allhankijatele kui lõpptarbijale. Väga paljudel ettevõtetel on usalduskriis kõikides või enamustes valdkondades.

See on nägemus mida oleme oma klientidega jaganud. Koostöös oleme proovinud defineerida turundusmeetmete prioriteedid ning vastavalt sellele lahendusi tootnud valitud meetmete jaoks.

Ühepoolse infovoo maht ettevõtetel on vähenemas. Ettevõtted avanevad rohkem ja rohkem kahepoolseks suhtluseks, klientide õnneks.

On tõsi, et hetkel on oma ettevõttega kergem silma paista. Turunduseelarved on igal pool kokku tõmmatud ning sellest tulenevalt jäävad print- ja telereklaamides esile vaid suuremate korporatsioonide ja võimsamate rahaliste resurssidega ettevõtted. Nendel ettevõtetel, kel täna tagataskutes veel headest aegadest pärit sääste, on kindlasti võimalik oluliselt väiksemate kulutustega kaubamärkide tuntust tõsta. Siiski leiame, et praegu kiputakse turundusega võibolla liiga rutakaid otsuseid tegema. Stiilis – kuna on võimalus, siis ruttu-ruttu teeme ära, et meid tähele pandaks. Tähelepanu aga ei garanteeri iseenesest veel midagi.

Pigem tuleks võtta korraks aeg maha ja mõelda välja, millised on ettevõtte eesmärgid ka tulevikule mõeldes. Mõistlik oleks panna paika pikemajalsed strateegiad ja planeerida ka veidi ettepoole, kui ainult tänaseks. Ja siinkohal ei mängi rolli ainult rahaline pool. Tänases olukorras on mitmed ettevõtted panustama hakanud sotsiaalse meedia (social media) osalusele. Paljudel aga puudub reaalne kogemus ja oskus, kuidas antud meediumit efektiivselt ära kasutada. Sotsiaalse meedia võrgustikes (nt. Facebook, Twitter) vaid kontode loomisega edu ei saavutata. Nagu ka sotsiaalse meedia termin ise ütleb on tegu suhtlemisega, mis eeldab mõlemapoolset kommunikatsiooni. Tänaseni on turundajad harjunud kasutama enamasti tavameediat ja mis oma olemuses on vaid ühepoolne sõnumite edastamine. Selline lähenemine uue meedia ajastul enam ei toimi. Ettevõtted peavad ennast rohkem avama ja olema valmis ka tarbijapoolseks kriitikaks.

Kuidas on majandussurutis eestlaste tarbimiskäitumist muutnud? Kuidas turundus on sellele reageerinud?

Inimeste materjaalsed võimalused on vähenenud. Emotsioonid ning soovid aga ei kao nii kiiresti kui vaba raha pangaarvelt. Minu arvates on turundajad üle reageeringud nn hinnakommunikatsiooni sukeldumisega. See kindlasti stimuleerib lühiajalist kassavoogu aga tapab oluliselt pikaajalist. Ootaks balanseeritumat kliendi kohtlemist, ärge unustage, et kõigil on raskem kui varem ning väärtustage ka klientide emotsinaalset taset. Motiveerige neid Teid väärtustama. Hinnalahingute sõnumid pikka emotsiooni Teie poolt reeglina ei toida.

Eestlaste tarbimiskäitumine on küll muutunud, kuid see ei ole veel kardinaalselt erinev senisest. Seda on näidanud ka viimase aja uuringud (Tarbijaturu trendid, Emor, juuli 2009). On küll suurenenud tarbijapoolne hinnasurve, kuid kuhugi ei ole kadunud ka emotsionaalsete ostude tegemine. On loomulik, et pidevalt suurenev töötute arv vähendab riigis tervikuna ka ostujõudu, kuid ei maksa ka raskel ajal unustada, et need brändid, kes ei keskendu vaid hinnasõjale on sammu võrra ees hetkel, kui majanduses taas paremini hakkab minema. Nii näiteks näitab trend, et kindla sissetulekuga inimene ostab küll vähem, aga siiski kvaliteetset kaupa. Massiline kauba kokkuostmine on tervikuna vähenenud. Säästlik eluviis ei ole enam sõimusõna vaid muutumas üleüldiseks standardiks. Ka edukad julgevad käia täiturul ja osta taaskasutatud kaupa.

Seda kaubandssäästlikust ei tohi segamini ajada aga loodussäästlikkusega, mis praeguses olukorras on jäänud paljudel tagaplaanile. Inimesed hoolivad küll, aga teatavasti on ökotooted kallimad, mistõttu on tarbijad siiski võtnud hoiaku, et praegu ei ole õige hetk mõelda loodusele, vaid eelkõige iseendale.

Ei maksa keskenduda vaid negatiivsele. Kõlab küll küüniliselt, aga näiteks 11% töötuse määr tähendab samas ka seda, et tervelt 89% tööealistest on veel kindel sissetulek. Optimismiks annab ka põhjust inimeste enda hinnangud oma eluga rahulolule. Viimase suve seisuga on 73% Eesti elanikest oma eluga rahul. Võrdluseks, et majandusbuumi tippajal (2008 aasta kevadel) oli see vaid 76%.

Tulles tagasi turunduse juurde on samuti säästuaeg. Kõik, mis tuleb pealtnäha tasuta, on esikohal. Turunduses piiratakse enim print- ja telereklaamide kasutamist. Ja lünga täidab siinkohal internet ja sotsiaalne meedia. Kuna aeg on soodne, võetakse uued kanalid internetimaastikul turunduses hästi vastu. Siiski oleme märganud teatud probleeme, kuidas Eesti turundus ei suuda veel päris hästi mõista, mis see social media ikkagi päriselt on ja kuidas seda kasutada.

Milliseid uusi turundus- ja müügivõtteid  klientidele soovitada?

Enne kui soovitada midagi turunduse-ja müügivadlkonnast panen südamele, et ettevõtted kasutaksid oma resursse ja aega kõigepealt oma toodete ja teenuste kvaliteedi lihvimisele. Ei ole midagi hullemat, kui kehvale tootele või teenusele kulutatud turunduseelerve. Halb kogemus on inimeselt inimesele alati levinud kiiremini kui positiivne ja sotsiaalse meedia ajastul toimub see kordades kiirendatult.

Ettevõtted peaksid olema avatud tarbijatega suhtlemisse, tagasiside saamisesse. Kaaske neid oma toodete ja teenuste väljatöötamisse ja arendamisse. Lõpuks on ju tarbijad need, kes tegelikult otsustavad, mida neile müüakse. Tuleb küsida ja ka vastu pakkuda. Tuleb anda tarbijale võimalus otsesuhtluseks ja võimalus ka kriitikaks. Kriitika on ju see, mis motiveerib ka tootjad ja organisatsioone end arendama. Saades piisavalt tagasisidet, näeme võib-olla ka ise oma ettevõtet paremini väljastpoolt. Nii, nagu seda näevad meie tarbijad.

Uus suund on kindlasti persoonikesksem ja isiklikum lähenemine. Seda kõike on võimalik ellu viia innovatiivsete tehnoloogialahenduste ja uute internetikeskkondade kasutusvõimalustega. Samuti peaks mõtlema veidi kaugemale, kuidas inimene saaks teenust või toodet kaasas kanda – ehk siis mobiiltelefoni kasutusvõimalused.

Kaasaegsed meediumid ja tehnika võimalused on vaid aga samasugused kommuniaktsioonikanalid nagu ajalehed, ajakirjad ja muud väljundid. See on lihtsalt üks viis kuidas õigete inimesteni jõuda. See, kuidas tarbijatega keskkonnas suhelda, see on juba iga organisatsiooni personaalne küsimus ja eesmärkide paikaseadmine. Ei ole kindlat ühtset nippi. Twitteri ja Facebooki konto üksi ei aita, kui ei ole olemas konkreetset nägemust ja avatud soovi tervikuna midagi ära teha.

Kas turundustegevus võib olla see, mis aitab ettevõttel rasked ajad üle elada ja isegi ellu jääda?

Kuna turundustegevuste kompleks katab ettevõtte jaoks elulise tähtsusega valdkondi siis jah, aitab üle elada, ellu jääda ning tugevamaks muutuda.

Turundustegevus on üks olulistest tugiteenustest. Kogu tuum peitub ju organisatsioonis endas. Kui organisatsioon on leidnud endale sobiva rütmi ja väljundi, mille abil masu üle elada, on ju väga tore! Turundus annab selleks ühe võimaluse ja omab praegusel ajal üht suuremat tükikest tervikust. Kui aga turundust praeguses olukorras valesti kasutada, võib sellest ka kahju olla. Praegu mitte ainult ei märgata kõiki, kes turundusega välja püüavad paista, vaid märgatakse ka oluliselt rohkem vigasid, mida tehakse.

Kui turundustegevus siduda just nimelt edukate toodete või teenuste pakkumiseks ja sobiva tarbija leidmiseks, annab see aga praegu kindlasti väga suure eelise konkurentide ees. Nagu eelpool ka mainisime, siis halba toodet ei ole võimalik ka hea reklaamiga müüa. Pigem võiksidki ettevõtted keskenduda olulise äratundmisele ja leida midagi, mis pakuks ka teistele huvi. Seejärel teeb turundus oma töö – aitab ettevõttes loodud imedel välja paista ja tarbijateni viia.

Tänane masu aeg võibki anda ettevõtetele just selle viimase tõuke, millest paljudes organisatsioonides puudu on – vaadata oma tegevust suures pildis ning võib-olla kohaldada end ringi just nii, et ettevõtte head küljed ja eripära sellest välja paistaksid. Ja nüüd, kui kiire müügiaeg ja massiline tootmine on otsa saanud, on just õige hetk tõmmata hinge ja analüüsida juba varasemat tegevust ja seda, kas ettevõte on töötanud nii, nagu esialgu planeeritud. Kui tänu mõistmisele ja muudatuste tegemisele leiab ettevõte endale just õige koha turul ja turunduses, siis arvan, et see ongi see, mis aitab ettevõttel raskel ajal ellu jääda.